Ateism, humanism ja ilmalikkus - laiad teed enese kummardamiseks
Jeesus ütles oma jüngrile - "" Ma olen tee, tõde ja elu. Keegi ei tule Isa juurde muidu kui Minu kaudu. " (Johannese 14: 6) Johannese evangeeliumis leidub sõna „elu” üle neljakümne korra. Johannes ütles Jeesuse kohta kõigepealt - "Temas oli elu ja elu oli inimeste valgus." (Johannese 1: 4) Jeesus viitas esmakordselt „elule”, kui rääkis Nikodeemusega - "Ja kui Mooses tõstis kõrbes madu, tuleb ka Inimese Poeg üles tõsta, et igaüks, kes Temasse usub, ei hukkuks, vaid et tal oleks igavene elu." (John 3: 14-15) Ristija Johannes tunnistas juutidele - "Kes Pojale usub, sellel on igavene elu; ja kes ei usu Poega, see ei näe elu, kuid Jumala viha jääb temasse. " (Johannese 3: 36)
Vihastele usulistele juutidele, kes tahtsid Teda tappa, ütles Jeesus - "" Kõige kindlamalt ütlen teile, kes kuuleb Minu sõna ja usub Temasse, kes Mind on saatnud, sellel on igavene elu ja ta ei tule kohtu ette, vaid on surmast üle läinud ellu. "" (Johannese 5: 24) Terava hukkamõistuga ütles Jeesus neile - „Te otsite Pühakirja, sest neis arvate, et teil on igavene elu; ja need on need, kes tunnistavad Minust. Kuid te pole nõus tulema Minu juurde, et teil oleks elu. "" (John 5: 39-40)
2016. aastal kirjutatud National Geographicu artiklist selgub, et need, kes pole usuliselt kuulunud ehk nn mitte, on Põhja-Ameerika, aga ka suurema osa Euroopa suuruselt teine usurühm. Väidetavalt moodustavad nad ühe neljandiku USA elanikkonnast. Prantsusmaa, Uus-Meremaa, Suurbritannia, Austraalia ja Holland on muutumas valdavalt ilmalikuks. Ent endistes Nõukogude riikides, Hiinas ja Aafrikas on olukord vastupidine; kus usuline kuuluvus kasvab kiiresti.
Vikipeedia loetleb Ameerikas rohkem ateistlikke organisatsioone kui ükski teine riik maailmas. Miks see nii oleks? Kas võib juhtuda, et õitsenguaastad leiavad, et paljud meist usaldavad palju rohkem ennast kui Jumalat? Ateistid eitavad Jumala olemasolu. Jumala olemasolu eitades suurendavad ja kinnitavad nad omaenda olemasolu. Neist saab iseenda jumal.
Eitades Jumalat ja tema suveräänsust, suurendavad ja ülendavad nad omaenda suveräänsust. Paljud ateistid on humanistid. Humanism on filosoofia, mis rõhutab inimeste väärtust ja agentuuri ning nende põhjust. Humanistid on sageli ilmalikud, kes määratlevad oma maailmavaate teaduse abil, eitades igasugust üleloomulikku allikat.
Eitades üleloomuliku Jumala olemasolu ja autoriteeti, saavad nad ise oma eksisteerimise vahekohtunikeks ja omaenda moraalinormide ehitajateks. Vajadusel saavad neist enese kummardajad.
Ateism, humanism ega ilmalikkus ei paku lahendust sellele, mis meid kõiki ees ootab - surma. Nad ei saa end selle paratamatusest välja põhjendada. Vananemine, surm ja haigused on ühised kogu inimkonnale. Piibli kristlik maailmavaade pakub ainulaadset positsiooni. Jumal sai surma üle. Jeesus oli paljude inimeste tunnistajaks pärast seda, kui Ta oli surnuist elusana üles tõusnud.
Jumal andis Paulusele oma aja Rooma moralistide jaoks kindla sõnumi. Tema kaudu kuulutas Jumal - „Sest Jumala viha ilmub taevast inimeste kõigi jumalakartmatuse ja ülekohtu vastu, kes tõe ülekohtu alla suruvad, sest see, mis Jumalast teada võib saada, on neis ilmne, sest Jumal on seda neile näidanud. Sest maailma loomisest saadik on tema nähtamatud omadused selgelt näha, mõistetud olevate asjade kaudu, isegi Tema igavene vägi ja jumalikkus, nii et need oleksid vabanduseta, sest kuigi nad teadsid Jumalat, ei ülistatud nad Teda kui Jumal ega olnud tänulik, kuid muutus mõtetes mõttetuks ja nende rumalad südamed pimenesid. ” (Roomlased 1: 18-21)
Viited:
http://news.nationalgeographic.com/2016/04/160422-atheism-agnostic-secular-nones-rising-religion/
