Jeesus: meie lootuse tunnistamine…

Kirja Heebrea kirjanik jätkas neid julgustavaid sõnu – „Pidagem oma lootuse tunnistamist vankumatult kinni, sest Tema, kes lubas, on ustav. Ja arvestagem üksteisega, et õhutada armastust ja häid tegusid, mitte hüljata oma kogunemist, nagu mõnel kombeks, vaid üksteist manitsedes, ja seda enam, kui näete päeva lähenemas. (Heebrealased 10: 23-25)

Mis on "meie lootuse tunnistamine"? See on tunnistus tõsiasjast, et Jeesuse surm ja ülestõusmine on meie lootus igavesele elule. Meie füüsiline elu saab kõik läbi. Kuidas on lood meie vaimse eluga? Ainult siis, kui oleme vaimselt sündinud Jumalast usu kaudu sellesse, mida Jeesus meie heaks on teinud, saame osa saada igavesest elust.

Jeesus, palvetades Isa poole, ütles igavese elu kohta: "Ja see on igavene elu, et nad tunneksid sind, ainsat tõelist Jumalat, ja Jeesust Kristust, kelle sa oled läkitanud." (Johannese 17: 3)  

Jeesus õpetas Nikodeemust – Kõige kindlamalt ütlen ma teile, et kui inimene pole sündinud veest ja Vaimust, ei pääse ta Jumala riiki. See, mis on sündinud lihast, on liha ja see, mis on sündinud Vaimust, on vaim. " (John 3: 5-6)

Jumal on armuline. Paulus õpetas Timoteosele – „See on ustav ütlus: sest kui me oleme surnud koos Temaga, siis me ka elame koos Temaga. Kui me vastu peame, siis ka valitseme koos Temaga. Kui me Teda salgame, salgab ka Tema meid. Kui meie oleme ustavad, jääb Tema ustavaks; Ta ei saa ennast eitada." (2. Timoteosele 2:11-13)  

Paulus julgustas roomlasi – „Seepärast, olles usust õigeks mõistetud, on meil rahu Jumalaga meie Issanda Jeesuse Kristuse läbi, kelle kaudu ka meil on usu kaudu juurdepääs sellele armule, milles me seisame ja rõõmustame Jumala auhiilguse lootuses. Ja mitte ainult, vaid me kiidame ka viletsuste üle, teades, et viletsus toob järjekindlust; ja sihikindlus, iseloom; ja iseloom, lootus." (Roomlased 5: 1-4)

Heebrea usklikke julgustati edasi liikuma oma usus Kristusesse, mitte uskuma vana lepingu seadustesse. Kogu kirjas heebrealastele näidati neile, et Vana Testamendi judaism oli saanud lõpu läbi Jeesuse Kristuse, kes täitis kogu seaduse eesmärgi. Neid hoiatati ka selle eest, et nad peaksid uuesti usaldama oma võimet pidada Moosese seadust, selle asemel et usaldada seda, mida Kristus nende heaks oli teinud.

Nad pidid üksteisega arvestama, et nende armastus ja head teod teineteise heaks saaksid avalduda. Nad pidid ka koos kokku saama ja üksteist manitsema või õpetama, eriti kui nad nägid päeva lähenemas.

Millisele päevale viitas Heebrea kirja kirjutaja? Issanda päev. Päev, mil Issand naaseb maa peale kuningate kuninga ja isandate isandana.