…aga see mees…
Heebrea kirja kirjutaja eristab jätkuvalt vana lepingut uuest lepingust – Kui ta varem ütles: "Ohvreid ja ohverdusi, põletusohvreid ja patuohvreid sa ei soovinud ja neist ei meeldinud" (mida ohverdatakse vastavalt seadusele), siis ütles ta: "Vaata, ma olen tulnud tegema sinu jumal. Ta võtab ära esimese, et saaks rajada teise. Selle tahtega oleme meid pühitsetud Jeesuse Kristuse ihu ohverdamise kaudu lõplikult. Ja iga preester seisab iga päev teenimas ja korduvalt ohverdamas samu ohvreid, mis ei saa kunagi patte ära võtta. Aga see Mees, pärast seda, kui Ta oli toonud igaveseks pattude eest ühe ohvri, istus Jumala paremale käele, oodates sellest ajast peale, kuni Tema vaenlased on pandud Tema jalgealusele. Sest ühe ohvriga on Ta teinud igaveseks täiuslikuks need, keda pühitsetakse.” (Heebrealastele 10:8-14)
Ülaltoodud salmid algavad Heebrea kirja kirjutaja tsiteerimisega Laul 40: 6-8 - „Ohvrit ja ohverdamist sa ei soovinud; mu kõrvad Sa oled avanud. Põletus- ja patuohvreid Sa ei nõudnud. Siis ma ütlesin: 'Vaata, ma tulen; raamaturullis on minust kirjutatud. Mul on hea meel täita Sinu tahet, mu Jumal, ja Sinu seadus on mu südames.”” Jumal võttis ära vana seaduselepingu koos selle pideva ohvrisüsteemiga ja asendas selle uue armulepinguga, mis sai jõustunud ohvrite ohvrite kaudu. Jeesus Kristus. Paulus õpetas filiplasi – „Olgu teil see meel, mis oli ka Kristusel Jeesusel, kes, olles Jumala kuju, ei pidanud röövimiseks Jumalaga võrdseks saamist, vaid jättis endale maine, võttes orja kuju, ja tulevad meeste sarnaselt. Ja olles välimuselt mees, alandas Ta end ja sai sõnakuulelikuks kuni surmani, isegi ristisurmani.. "(Phil. 2: 5–8)
Kui usaldate oma võimet elada religioosse seaduste süsteemi järgi, mõelge sellele, mida Jeesus on teie heaks teinud. Ta on andnud oma elu, et maksta teie pattude eest. Vahepeal pole midagi. Sa usaldad kas Jeesuse Kristuse teeneid või oma õigust. Langenud olenditena jääme me kõik alla. Me kõik vajame Jumala teenimatut soosingut, ainuüksi Tema armu.
"Selle tahtega" on usklikud Kristuse tahtel "pühitsetud", "pühitsetud" või eraldatud patust Jumala jaoks. Paulus õpetas efeslastele – „Seda ma ütlen ja tunnistan Issandas, et te ei peaks enam käima nii, nagu kõnnivad ülejäänud paganad oma mõttetuses, mõistus on tumenenud, olles võõrandunud Jumala elust, sest teadmatus, mis on neis nende südame pimeduse tõttu; kes, olles tundest möödas, on andnud end nilbele, ahnusega tööd tegema kõike ebapuhtust. Aga te ei ole Kristust nii õppinud, kui olete Teda kuulnud ja Temalt teid on õpetatud, nõnda nagu tõde on Jeesuses: te lükkate oma endise käitumise tõttu kõrvale vana mehe, kes rikub petlike himude järgi, ja uuenege oma mõistuse vaimus ja riietuge uue inimesega, kes on loodud Jumala järgi, tõelises õiguses ja pühaduses." (Eph. 4: 17–24)
Pidevad loomaohvrid, mida Vana Testamendi preestrid tõid, "katsid" ainult pattu; nad ei võtnud seda ära. Jeesuse meie eest toonud ohvril on vägi patu täielikult eemaldada. Kristus istub nüüd Jumala paremal käel ja palub meie eest - „Seetõttu on Ta võimeline ka lõplikult päästma neid, kes Tema kaudu Jumala juurde tulevad, sest Ta elab alati selleks, et nende eest palvetada. Sest meile sobis selline ülempreester, kes on püha, kahjutu, rüvetamatu, patustest eraldatud ja tõusnud kõrgemale taevast. kes ei pea iga päev, nagu need ülempreestrid, ohvreid ohverdama, esmalt enda ja siis rahva pattude eest, sest seda Ta tegi üks kord igaveseks, kui Ta iseennast ohverdas. Sest Seadus määrab ülempreestriteks mehed, kellel on nõrkusi, aga vandesõna, mis tuli pärast Seadust, määrab Poja, kes on saanud igaveseks täiuslikuks. (Heebrealased 7: 25-28)