Kas Jumalast on saanud teie varjupaik?
Avarii ajal on psalmides meie jaoks palju lohutust ja lootust. Mõelge psalmile 46 - „Jumal on meie pelgupaik ja tugevus, hädaolukordades väga hea abi. Seetõttu ei karda me, isegi kui maa on eemaldatud ja mäed on kantud mere keskele; kuigi selle veed möirgavad ja on rahutud, ehkki mäed raputuvad selle paisumisega. ” (Laulud 46: 1-3)
Ehkki kõikjal meie ümber on segadus ja probleemid ... Jumal ise on meie pelgupaik. Psalm 9: 9 ütleb meile - "Issand on ka varjatud rõhutute jaoks, varjupaigaks ka raskuste ajal."
Enamasti oleme uhked selle üle, et oleme tugevad, kuni midagi meie ellu tuleb ja näitab meile, kui nõrgad me tegelikult oleme.
Paulusel oli talle 'okas lihas', et teda alandlikuks hoida. Alandlikkus tunnistab, kui habras me oleme ja kui tõeliselt võimas ja suveräänne Jumal on. Paulus teadis, et kõik tugevus, mis tal oli, oli Jumalalt, mitte temalt endalt. Paulus ütles korintlastele - „Seetõttu naudin Kristuse pärast puudeid, etteheiteid, vajadusi, tagakiusamisi, ahastusi. Sest kui ma olen nõrk, siis olen ka tugev. ” (2. kor. 12: 10)
Sageli on öeldud, et enne Jumalaga suhete sõlmimist peame jõudma iseenda lõpuni. Miks on see? Meid petetakse uskuma, et meil on kontroll ja oleme omaenda elu meistrid.
See praegune maailm õpetab meid olema täiesti isepäised. Oleme uhked selle üle, mida teeme ja kelleks tajume end. Maailmasüsteem pommitab meid mitmesuguste kujutistega, mille järgi ta tahab, et me ise end mustriks kujundaksime. See saadab meile sõnumeid, näiteks kui ostate selle või teise, leiate rõõmu, rahu ja õnne või kui elate sellist elu, olete rahul.
Kui paljud meist on omaks võtnud Ameerika unistuse kui elujõulise tee täitmiseks? Nagu Saalomon, ärkavad paljud meist ka viimastel aastatel ja mõistavad, et 'selle' maailma asjad ei anna meile seda, mida nad lubasid.
Nii paljud teisedki evangeeliumid siin maailmas annavad meile midagi, mida me võime ära teha, et vääriksime Jumala heakskiitu. Nad võtavad keskendumise Jumalale ja sellele, mida Ta on meie heaks teinud, ning panevad selle meile või kellelegi teisele. Need teised evangeeliumid "volitavad" meid ekslikult arvama, et võime teenida Jumala armu. Nagu juudaistid Pauluse päevil soovisid, et uued usklikud jõuaksid tagasi seaduse köitesse, tahavad valeõpetajad tänapäeval, et me mõtleksime, et võime Jumalale oma tegevuse kaudu meeldida. Kui nad suudavad panna meid uskuma, et meie igavene elu sõltub sellest, mida me teeme, siis suudavad nad meid hoida väga hõivatud tehes seda, mida nad käsivad meil teha.
Uus Testament hoiatab meid pidevalt legalismi või teenetel põhineva päästmise lõksu sattumise eest. Uus Testament paneb rõhku sellele, mida Jeesus meie heaks tegi. Jeesus vabastas meid 'surnud tegudest', et elada Jumala Vaimu väes.
Roomlastelt õpime - "Seetõttu järeldame, et inimest õigustatakse usuga peale seaduse tegude" (Room. 3: 28) Usku millesse? Usku sellesse, mida Jeesus meie heaks tegi.
Me saame suhtesse Jumalaga Jeesuse Kristuse armu läbi - "Sest kõik on pattu teinud ja ei jää Jumala kirkusele, õigustades end Tema armu läbi vabastuse kaudu, mis on Kristuses Jeesuses." (Rom. 3: 23–24)
Kui proovite Jumala teene teenida mõne teosüsteemi kaudu, siis kuulge, mida Paulus ütles seaduse juurde langenud galaatlastele - „Teades, et inimest ei õigusta seaduse teod, vaid usk Jeesusesse Kristusesse, oleme isegi uskunud Kristusesse Jeesusesse, et meid võidakse õigustada usuga Kristusesse ja mitte seaduse tegudesse; Sest seaduse tegudega ei tohi ükski liha olla õigustatud. Kui aga Kristus on õigeksmõistmise kaudu ka meie ise patustajateks, kas Kristus on siis patu teenija? Kindlasti mitte! Sest kui ma ehitan uuesti neid asju, mille hävitasin, teen ma ennast üleastumiseks. Sest ma surin seaduse kaudu seadusele, et võiksin elada Jumalale. " (Gal. 2: 16–19)
Paulus, kes oli uhke variser, otsides oma eneseõigust variseride seadusliku teosüsteemi kaudu, pidi sellest süsteemist loobuma, et saada aru uuest päästmisest armu läbi ainuüksi usu kaudu Kristusesse.
Paulus ütles galaatlastele julgelt - Seisake siis vabaduses, millega Kristus on meid vabastanud, ja ärge olge uuesti takerdunud pärisorjusse. Tõepoolest, mina, Paulus, ütlen teile, et kui te saate ümber lõigata, ei tee Kristus teile midagi. Ja ma tunnistan igale inimesele, kes ümber lõigatakse, et ta on võlgnik, et pidada kinni kogu seadusest. Olete Kristusest võõrdunud, proovite end seadusega õigustada; olete armus langenud. ” (Gal. 5: 1–4)
Niisiis, kui me tunneme Jumalat ja usaldame üksi selle, mida Ta on Jeesuse Kristuse kaudu meie heaks teinud, võime puhata Temas. Laul 46 ütleb meile ka - „Ole rahulik ja tea, et ma olen Jumal; Mind ülendatakse rahvaste seas, mind ülendatakse maa peal! ” (Psalm 46: 10) Ta on Jumal, meie mitte. Ma ei tea, mida homne päev toob, kas pole?
Usklikena elame oma langenud liha ja Jumala Vaimu pidevas konfliktis. Me võime oma vabaduses käia Jumala Vaimus. Olgu need vaevade ajad põhjustavad meid siis täielikumalt lootma jumalale ja nautima vilja, mis tuleb ainult Tema Vaimust - „Vaimu vili on aga armastus, rõõm, rahu, pika kannatus, headus, headus, ustavus, leebus, enesekontroll. Sellise vastu pole seadust. ” (Gal. 5: 22–23)
